Küünlapäeva eel kogunesime küünlaid valmistama ja neid kaunistama.
Selleks sulatasime kaasatoodud küünlajuppe plekktopsides (konservikarbid, mis on avatud Tupperware konserviavajaga, on parimad!) veevannil.
Seejärel tuleb muidugi taht keerutada, milleks sobib puuvillane niit.
Taht tuleb vahasse kasta ning seejärel soovitud vormi sisse riputada nt puupulga või pliiatsi abil.
Mida jämedam on taht, seda kauem küünal põleb. Kuuma vaha saab värvida vahakriidipuruga, huvitavad faktuuri tekitada näiteks jäätükikeste või lume lisamisega kuuma vahasse. 
Kaunistuseks sobivad ka teokarbid, litrid, pärlid jne. Kuuma vaha liimina kasutades saab küünla pinnale kleepida vahast kujundeid. Vormiks sobib konservikarp, jogurtitops, ka mõni kaheks pooleks käiv mänguasi, millest siis vastava kujuga küünal sünnib-
Marko tehtud puidust küümlavormis valmis pikk neljakandiline küünal.
Vol.2
Küünalavalmistamisest ei saanud esimesel korral osa võtta Piret. Seepärast kogunesime järgmisel neljapäeval veelkord väiksema seltskonnaga meisterdama, sedapuhku Süldele.
Lisaks eelnevast küünlapäevast omandatud kogemustele avastasime häid nippe nng sünergias sündisid mõnedki uued ideed. Kuuma vaha papile valades ja tekkinud loiku pisut jahtuda lastes saime vormitavat vaha,
millest südameid voolisime.
Kui aga sama loigu äärest õige ajastusega noaga ribasid lõigata, keerduvad need imeilusateks roosiõiekeseks. See ärgitas meid vaha kriidipuruga roheliseks värvima ning ka lehti tehema. Selliselt sündis hulk sõbrapäevahõngulisi st roosilisi ja südamelisi küünlaid.
Väga ilusa tulemuse andis papist keefiripaki kasutamine küünlavormina – nii valmis ilus valge, stiilselt kandiline küünal.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar