Maikuu on käes ja enne kui see liivanirena sootuks pihust libiseb, esitan küsimuse laiale ringile:Mis on olnud Sinu "hullumeelseim" ettevõtmine käsitöö vallas?
Kindlasti on igaüks hakkama saanud millagagi, mis tagantjärele ennastki imestama paneb - kuidas ma sellega hakkama küll sain? Või millegagi, mis ehk esmapilgul lihtsana tundub, kuid töö käigus keeruliseks osutub...Või mis on hoolimata ettetulnud raskustest ikkagi võiduka lõpuni viidud, valmis saanud...Ühesõnaga - jagage oma super-projekte !
Vastajate vahel...loosime ikka üllatuse ka välja ;P
3 kommentaari:
Ise küsin, ise vastan :D loodetavasti julgustades teisi vastama...Mina tegin mõned asjad keska tekstiilitunnis, mida praegu ise ka ei usu, et hakkama sain. Nimelt Muhu sukad - no juba see mustri ülesjoonistamine on ettevõtmine :D, aga kudusin ikka põhjalikult, õppisin nii parema kui vasku käe sõrme pealt lõnga võtma ja muud seesugust. Ainult pöid tuli lühikesevõitu, sest tähtaeg kukkus. No ja teine hullus oli velvetist lapitehnikas talvejope, paksu vatiiniga veel...Oli ikka raske õmmelda küll, ei saa kurta. Varrukad tulid liiga lühikesed:) Aga muidu päris ok, kahjuks pole seda alles, et praegu "imetleda".
Hiljam pole julgenud midagi ülisuurt ette võttagi, mõned lapitööd ehk välja arvatud :D
Minu hullus väljendub enamasti teistes eluvaldkondades :P Käsitöös olen pigem tagasihoidlik... No kui välja arvata keskoolipäevil mingis meeltesegaduses moekollektsiooni kavandamine-õmblemine ja noorte moekonkursil osalemine ("õnneks" enne catwalki tuli mõistus koju ning trippidega lillelapsekostüüme kandsime õega vaid koduküla rahva hullutamiseks ja maalinäituste avamistel...) Hulluks ajab mind käsitöö juures see, et ma ei suuda eriti alustatut pooleli jätta... siis kas parem ei alustagi midagi suurt või istun staatilises kudumis/heegeldamisasendis kuni lahmakas pits-kampsunit või salomoni on valmis, käed krampis ja pilk segane.... Õmblusmasinate kollektsioneerimine (aga nendel samas mitte õmblemine) on mul geenidega vanaemalt ja emalt kaasa tulnud aga omamoodi käsitöö-hullus seegi...
Eh käin ja vaatan seda teemat...ja nagu ei oskagi midagi tarka öelda. Iga uus ja natueke teistmoodi asi on väljakutse ju. JA enasmasti (90%) olen ka kõik lõpuni teinud. Viimase 5 aasta peale mõeldes meenub ehk 2 õmblustööd, mida oli paras pusimine teha.
Üks laste tuulejope, mis koosnes väga erinevatest materjalides (kummeeritud riie, impregneer, dressivoodri võrk jne..) ja väga paljudest väikestest detailides... seda oli küll piin teha :D aga hing (loe:ego)ei lasknud alla anda. Valmis ja kantav ning laste lemmik sai.
Teine töö, mille juures oli suureks abiks matemaatiku mõtlemisega abikaasa nõu ja jõud.. nimelt nurgadiivani riide vahetus. Iga valatud vormiga padi eraldi jne. aga tulemus sai hea :)
Postita kommentaar