Reedel nautisime ringis väiksema seltskonnaga uusi Pilvelamba villa kevadvärve ja nono- tehnikat. Et mis imeasi see on ja milleks seda kasutatakse ja kuidas seda tehakse???
No kui google pildiotsingust vaadata siis on tegu kena pikajuukselise noormehega bändist "Extreme" :))) aga nali naljaks...
Nuno on tehnika kus vilditakse kokku vill ja siid või marli vms materjal. Seda selleks et materjal ikka tugevam ja vastupidavam oleks (kui pragmaatiliselt asjale läheneda sest eks vill kulub- tõsisemad kasutajad on juba veebruaris vilditud sussid läbi kulutada suutnud) aga muidugi ka selleks et huvitavaid materjali-pindu saavutada.
Tegemine käib nii: alusmaterjalile (meil oli selleks apteegist ostetud marli) laotasime oma villapildid ja siis võis soovi korral selle omakorda mingi kangaga (marli, siid, tüll vms) katta või katmata jätta. Kõik see tuleb rullida (mulli)kilesse ja siis kinni siduda ja miks ka mitte veel sukka ja padjapüüri toppida. Ning kogu kupatus pesumasinasse. Tunnike või enam u 60 kraadi juures "küpsetada" ( ajatäiteks heegeldasin mina emale prosse ja teised nõelviltisid ehteid ) ja ongi valmis!
Mina ise ei leidnud varahommikul kiiruga kilet üles ja rullisin oma nunod linasse aga nii ei jäänud kihid kinni üksteise külge. Tassisin tilkuva villanutsu koju ja kurtsin oma kurba saatust paremale poolele. Tema leidis kohe sobiva kile ja päev sai päikest täis - teiselt ringilt tuli ka minu nuno perfektselt kinni viltununa- siidrätik jättis villal täiesti salvrätikutehnika mulje (...et mis tehnika see veel on?? :)). Järgmisel korral loodan neid nunokangaid täiendada ja kaunistada aga sellest millal ja kuidas, kirjutab juba Kaili lähemalt :)
Seda kõike saab eestimaisest mahedast külmpressitud rapsiõlist, mis ei jää alla näiteks nii üles haibitud oliiviõlile. Mnjah, lõhn võiks küll parem olla, aga selle puudujäägi kompenseerivad erinevad eeterlikud õlid. 
Siis on salv või huulepalsam (kuidas keegi soovib nimetada) tsitrusega – täpsemalt bergamoti ja apelsiniõlidega ja kolmandaks teepuu ja meega. See viimane on rohkem tohterdava mõjuga parkunud ja katkistele huultele. Kui kahte esimest saab ka kehale edukalt määrida (karedad küünarnukid, põlved, sõrmeotsad jne), siis meega jääb kleepuma ja kehale ei soovita.
Õnneks saab untsu läinud materjale suures osas uuesti kasutada.
Ja nii edasi. Tegemise käigus saadud kogemused ja äpardused on parimad õpetajad.
Järgmiseks läheb seebikivi, mida peab lisama väga ettevaatlikult, muidu tekib vulkaan ja seebikeetja võib saada põletushaavu. Lisaks läheb pool seepi lihtsalt kaotsi.
ja kupatame seebi pajast lahti ja valmis ta ongi .
ja panna ahju peale kuivama, et liigne vesi aurustuks ning seep kõvaks saaks.
Valmis vahva 
