19. märts 2007

Salvitegu

Salvid tulid ka iseenesest – algul enda tarbeks, pärast laiemale ringile. Salvist kasvas välja huulepalsam, mis oma olemuselt on sama asi. Et suurt vahet ju pole – nahk ja huuled tahavad samu asju: A,D,E vitamiine ja muid häid asju. Seda kõike saab eestimaisest mahedast külmpressitud rapsiõlist, mis ei jää alla näiteks nii üles haibitud oliiviõlile. Mnjah, lõhn võiks küll parem olla, aga selle puudujäägi kompenseerivad erinevad eeterlikud õlid.
Tõe huvides pean siiski ütlema, et saialillesalvis, kus eeterlikke õlisid ei ole, on rapsi- ja mandliõli pooleks. Siis on salv või huulepalsam (kuidas keegi soovib nimetada) tsitrusega – täpsemalt bergamoti ja apelsiniõlidega ja kolmandaks teepuu ja meega. See viimane on rohkem tohterdava mõjuga parkunud ja katkistele huultele. Kui kahte esimest saab ka kehale edukalt määrida (karedad küünarnukid, põlved, sõrmeotsad jne), siis meega jääb kleepuma ja kehale ei soovita.

Kommentaare ei ole: